2004. aastal meenutasid enamik mobiiltelefone inetuid plasttelliseid, mille tootmisega tootjad võistlesid. maxvähemalt selles osas, kes suutis pakkuda kõige pöörasemat nuppude paigutust. Aga siis tutvustas Motorola RAZR V3-t ja mobiiltelefonide turg rappus põhjalikult. Tavalisest suhtlusvahendist sai üleöö ülim moeaksessuaar ja esmaklassiline staatusesümbol, mida absoluutselt igaüks taskus tahtis hoida.
Kujundus nagu ulmefilmist
Motorola eiras RAZR-i disainimisel täielikult tolleaegseid konventsioone ja tugines lennundustööstuse materjalidele. Korpus oli valmistatud anodeeritud alumiiniumist koos magneesiumiga, mis andis telefonile lisaks uskumatule tugevusele ka peopesas laheda esmaklassilise tunde. Suurim šokk oli aga seadme profiil. Vaid 13,9 millimeetri paksusega tundus see tolleaegsete konkurentidega võrreldes tulevikuvisioonina.
Kui kaas üles tõsteti, hämmastas kasutajaid täiesti lame klaviatuur, mis oli söövitatud ühest metallitükist ja millel oli futuristliku tsüaansinise elektroluminestsentsse taustvalgustusega taustvalgus.minimaaliline paneel, mis meenutas filmi "Tron" esteetikat.
Kuulsuste lemmik ja müügirekordihoidja
RAZR V3-st sai fenomen. Algselt müüdi seda astronoomiliste summade eest eksklusiivse esemena, mis ainult tugevdas selle luksuslikku aurat. Telefonigaone1960. aastatel nähti selliseid staare nagu Paris Hilton ja David Beckham sageli punastel vaipadel ja tabloidlehtedes ning karbikujuline kostüüm ilmus enamikus tolleaegsetes Hollywoodi filmides. Tänu järkjärgulisele hinnalangusele oli see samuti populaarne.onec müüs üle 130 miljoni ühiku, mis teeb RAZR-ist kõigi aegade enimmüüdud klapiga telefoni.
Teid võiks huvitada
Klõpsamise asendamatu rahulolu
Tänapäeva vaatenurgast olid riistvaraparameetrid naeruväärsed. Kare ekraan, traagiline VGA-kaamera ja tilluke mälu, kuhu vaevu mahtus paar MP3-helinat. Kuid oli üks omadus, mida tänapäeva klaasist tahvelarvutid vaid vaikselt kadestada saavad. Vihase telefonikõne lõpetamine ekraani järsu sulgemisega dramaatilise kiigutuse ja valju metalse klõpsuga pakkus käegakatsutavat rahulolu, mida ükski puutetundliku ekraani punase nupu puudutus ei suutnud kunagi asendada.