Kui me avaldame graafiliselt hingematvaid pealkirju Apple Arcade või ühendage mängukontroller Apple TVvähesed meist mõtlevad sellele teele, mida mängutööstus on tegelikult pidanud läbima. Tänapäeva pihuarvutitel on jõudlusonem, millest isegi hiiglaslikud suurarvutid mõne aastakümne eest poleks osanud uneski näha. Kuid kõik pidi kuskilt algama. Kaua enne seda, kui maailm legendaarset tundma õppis PlayStation ehk kõige esimeste Atari seadmetena ilmus Ameerika elutubadesse silmapaistmatu karp. Selle nimi oli Magnavox Odyssey ja see muutis igaveseks seda, kuidas me teleriekraani tajume.
Teid võiks huvitada
Interaktiivse televisiooni idee sündis 1960. aastatel insener Ralph Baeri poolt, keda nüüd õigustatult nimetatakse videomängude isaks. Tema algne prototüüp, mida tol ajal tunti lihtsalt kui Brown Box, muudeti pärast aastaid kestnud intensiivset arendustööd kommertstooteks. Magnavox Odyssey konsool jõudis Ameerika poeriiulitele 1972. aasta sügisel ja tekitas täieliku sensatsiooni. Esmakordselt ajaloos said inimesed ise otsustada, mis nende televisioonis toimub, selle asemel et lihtsalt passiivselt eetrisse antud programmi tarbida.
Tänapäeva tehnoloogilisest vaatepunktist oli see äärmiselt primitiivne seade. Konsoolil polnud protsessorit ega muutmälu ning selle sisu koosnes ainult analoogsetest elektroonikakomponentidest. Süsteem suutis ekraanile kuvada vaid kolm liikuvat valget ruutu ja vertikaalse joone. Kuidas sellest siis täieõiguslik mäng sai? Ralph Baer pakkus välja geniaalse, ehkki pisut naeruväärse lahenduse. Konsooliga olid kaasas spetsiaalsed läbipaistvad plastkiled, mille mängijad kleepisid staatilise elektri abil otse teleri klaasile. Kiledel oli kujutatud maalitud mängukeskkonda, olgu selleks siis tenniseväljak, hokiväljak või kummitav loss. Ainult säravad valged ruudud täiendasid seejärel palli või sportlaste illusiooni.
Fotogalerii
Tehniliste piirangute tõttu ei suutnud konsool isegi skoori pidada ega helisid teha. Seega leidus karbist paberraha, žetoone ja täringuid. Magnavox Odyssey mängimine oli pigem väga ebatavaline klassikalise lauamängu ja videomängu segu. Põhipakett müüdi täpselt saja dollari eest ja kuigi see polnud hiiglaslik kommertskassahitt, müüdi seda suhteliselt palju – kolmsada viiskümmend tuhat ühikut.
Peamiseks takistuseks veelgi ulatuslikumale laienemisele oli kahetsusväärne turunduskampaania, mis pani kahjuks paljud kliendid uskuma, et konsool töötab ainult sama kaubamärgi teleritega. Sellest hoolimata on tegemist ajalooliste verstapostidega, millel on absoluutselt põhimõtteline tähtsus. Just selle teedrajava konsooli virtuaalne lauatennis inspireeris Nolan Bushnelli looma legendaarset mängu Pong. Magnavox Odyssey pani seega aluse... onekogu mängutööstuse vajalik nurgakivi, mis teenib tänapäeval miljardeid dollareid ning on lahutamatu osa tänapäevasest tehnoloogiast ja kogu meie igapäevasest ökosüsteemist
