Kui algne Zoo Tycoon aastatuhande alguses välja anti, aimasid vähesed, et sünnib legend. Sellest ehitusstrateegia mängust sai kohe miljonite mängijate lemmik. See õpetas meile mitte ainult majanduse ja loomade eest hoolitsemise põhitõdesid, vaid ka seda, et pinkide ehitamine ahvide aedikule liiga lähedale pole parim mõte.
Fotogalerii
Mängu tuumaks oli õrn tasakaal. Loomad olid oma keskkonna suhtes äärmiselt nõudlikud ja iga liik vajas täpset maastiku suhet, olgu selleks savann, liiv või lehtmets. Piisas vaid ühe lisapuu või -kivi asetamisest ja sebra oli kohe rahulolematu. Mängija pidi strateegiliselt reguleerima maastiku kõrgust rangel isomeetrilisel ruudustikul, kaevama veehoidlaid ja palkama hooldajaid, kelle hooleta park kiiresti kaoseks muutus. Ka külastajad ise olid nõudlikud, nõudes pidevalt uusi toiduputkasid, pinke ja ennekõike tualette igale nurgale.
Mängu rikastasid hiljem kaks suurt laiendust. Laienduspakett Dinosaur Digs tutvustas eelajaloolisi sisalikke, kelle eluks oli vaja spetsiaalseid elektriaedu, samas kui Marine Mania tõi kaasa hiiglaslikud veepaagid ja suurejoonelised etendused mõrtsukvaalade ja merilõvidega.
Teid võiks huvitada
Enamik meist mäletab aga kindlasti veel ühte asja. Iga mängija andis varem või hiljem kiusatusele järele ja proovis, mis juhtuks, kui nad eemaldaksid tüki lõvide aiast või lülitaksid türannosauruse voolu välja. Kõik mäletavad ilmselt külastajate paanikat. Just see absoluutne vabadus tegi Zoo Tycoonist unustamatu kogemuse, mida me tänaseni heldimusega mäletame.
